Wat een heerlijke voorstelling!

Leuk die musical

3Kuula Vanast ja uuest lepingust 1 Kas jälle peame hakkama ennast soovitama? Või on meil vaja, nagu mõnel teisel, soovituskirju teie kätte või teie käest? 2 Ei, teie ise olete meie kiri, kirjutatud meie südamesse, igale inimesele mõistetav ja loetav. 3 On ilmne, et teie olete Kristuse kiri, meie teenimistöö läbi valminud kiri, mis ei ole kirjutatud tindiga, vaid elava Jumala Vaimuga, ka mitte kivilaudadele, vaid lihastele südamelaudadele. 4 Niisugune usaldus Jumala vastu on meil aga Kristuse kaudu. 5 Meie ei ole ju iseendast kõlblikud midagi lugema oma teeneks, just nagu oleks see meist endist, vaid meie kõlblikkus tuleb Jumalalt, 6 kes on teinud meid kõlblikuks teenima uut lepingut, mitte kirjatähe, vaid Vaimu lepingut, sest kirjatäht suretab, aga Vaim teeb elavaks. 7 Aga kui juba kirjatähtedega kividesse uuristatud surmateenistus sündis kirkuses, nii et Iisraeli lapsed ei suutnud vaadata Moosese palgesse selle kirkuse pärast, mis ometi oli kaduv, 8 kuidas siis vaimuteenistus ei peaks sündima veelgi suuremas kirkuses? 9 Kui juba hukkamõistuteenistusel oli kirkus, siis on õigeksmõistuteenistus veel palju suurem kirkuselt. 10 Ning toona kirgastatu ei olegi praegu enam kirgas selle võrratu kirkuse kõrval. 11 Jah, kui kõrvalejäetav juba oli täis kirkust, kui palju enam on kirkuses see, mis jääb! 12 Et meil nüüd on niisugune lootus, siis võime toimida täie julgusega 13 ega pane Moosese kombel katet oma palgele, et Iisraeli lapsed ei saaks vaadata selle lõppu, mis on kaduv. 14 Kuid nende mõtteviis on paadunud. Veel tänapäevani jääb Vana Testamendi lugemise peale seesama kate, seda ei kergitata, sest see eemaldatakse alles Kristuses. 15 Tänapäevani, iga kord kui Moosest loetakse, lasub kate nende südamel. 16 Aga kui nende süda pöördub Issanda poole, siis võetakse kate ära. 17 Ent Issand on Vaim, ja seal, kus on Issanda Vaim, on vabadus. 18 Aga meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim. 4Kuula Jumala antud aardest saviastjais 1 Sellepärast et meil on selline amet, nagu see on antud meile halastuse kaudu, me ei tüdi ära. 2 Me oleme lahti öelnud häbiväärseist asjust, mida peidetakse, me ei kasuta riukaid ega moonuta Jumala sõna, vaid esitame end tõe avaldamisega kõikide inimeste südametunnistusele Jumala ees. 3 Kui meie evangeelium on siiski kinni kaetud, siis on see kinni kaetud neile, kes hukkuvad, 4 neile uskmatuile, kellel praeguse aja jumal on mõtted sõgestanud, nii et neile ei koida evangeeliumi valgus Kristuse kirkuses, kes on Jumala kuju. 5 Me ei kuuluta ju iseendid, vaid Jeesust Kristust Issandana, endid aga teie sulastena Jeesuse pärast. 6 Sest see, kes ütles: „Pimedusest paistku valgus!”, on Jumal, kes on hakanud särama meie südames, et tekiks tunnetuse valgus Jeesuse Kristuse isikus olevast Jumala kirkusest. 7 See aare on meil aga saviastjates, et võrratult suur vägi oleks Jumala oma ja ei midagi meist. 8 Meid ahistatakse igati, kuid me ei ole kitsikuses; me oleme nõutud, kuid mitte meeleheitel; 9 meid kiusatakse taga, kuid me pole hüljatud; meid rõhutakse maha, kuid me ei hukku; 10 me kanname alati oma ihus Jeesuse surma, et ka Jeesuse elu avalduks meie ihus. 11 Sest meid, kes me elame, antakse alatasa surma Jeesuse pärast, et ka Jeesuse elu avalduks meie surelikus ihus. 12 Nii on surm tegev meis, elu aga teis. 13 Aga et meil on sellesama usu vaim, millest on kirjutatud: „Ma usun, seepärast ma räägin”, siis meiegi usume ja ka räägime, 14 teades, et see, kes äratas üles Issanda Jeesuse, äratab meidki koos Jeesusega üles ja seab enda ette koos teiega. 15 Kõik sünnib ju teie heaks, et arm üha enamate inimeste tänu kaudu rohkenedes kasvaks Jumala austuseks. Kristlikust lootusest 16 Seepärast me ei tüdi, vaid kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt. 17 Sest see praeguse hetke kerge ahistus saavutab meile määratult suure igavese au, 18 meile, kes me ei pea silmas nähtavat, vaid nähtamatut, sest nähtav on mööduv, nähtamatu aga igavene.

koguja 2 Koguja kogemused 1 Ma mõtlesin südames: Olgu, ma teen katset rõõmuga ja naudin seda, mis on hea. Aga vaata, seegi oli tühi töö! 2 Ma ütlesin naerule: „Hull!” ja rõõmule: „Mis sellest kasu on?” 3 Ma võtsin südames nõuks virgutada oma ihu veiniga - ometi nõnda, et mu süda mind targu juhiks - ja haarata kinni rumalusest, kuni ma näen, mis inimlastel on kasulik teha oma üürikesil elupäevil taeva all. 4 Ma tegin suuri tegusid: ma ehitasin enesele kodasid, istutasin enesele viinamägesid; 5 ma tegin enesele rohu- ja iluaedu ning istutasin neisse kõiksugu viljapuid. 6 Ma tegin enesele veetiike kasvavate metsapuude kastmiseks. 7 Ma ostsin sulaseid ja teenijaid, ja mul oli oma peres sündinuid; samuti oli mul veiste, lammaste ja kitsede kari, suurem kui kõigil neil, kes enne mind olid Jeruusalemmas olnud. 8 Ma kogusin enesele ka hõbedat ja kulda ning kuningate ja maade varandusi; ma hankisin enesele lauljaid ja lauljannasid, samuti, mis inimlastele on naudinguks: palju naisi. 9 Ma sain suureks ja ületasin kõik, kes enne mind olid Jeruusalemmas olnud; mulle jäi ka mu tarkus. 10 Ja mida mu silmad iganes himustasid, seda ma ei keelanud neile; ma ei hoidnud oma südant tagasi ühestki rõõmust, sest mu süda tundis rõõmu kogu mu vaevast, ja see oli mu tasu kogu mu vaeva eest. 11 Aga kui ma vaatasin kõiki oma tegusid, mis mu käed olid teinud, ja vaeva, mida ma neid tehes olin näinud, vaata, siis oli see kõik tühi töö ja vaimunärimine. Millestki pole kasu päikese all. Tarkus ja rõõm on kuninga kingitus 12 Kui ma pöördusin vaatama tarkust ning meeletust ja sõgedust - sest mida muud teeb see inimene, kes tuleb pärast kuningat, kui sedasama, mida ikka on tehtud -, 13 siis ma nägin, et tarkus on kasulikum kui meeletus, nõnda nagu valgus on pimedusest kasulikum. 14 Targal on silmad peas, aga alp käib pimeduses. Aga ma mõistsin ka, et see, mis juhtub ühele, juhtub neile kõigile. 15 Siis ma mõtlesin südames: See, mis juhtub albile, juhtub ka minule. Aga milleks siis mina olen saanud targemaks kui teised? Ja ma mõtlesin südames, et ka see on tühi töö. 16 Sest niihästi targast kui albist ei jää igavest mälestust, kuna tulevasil päevil on kõik juba ammu unustatud. Jah, eks sure tark nagu alpki. 17 Siis ma vihkasin elu, sest see, mida päikese all tehakse, oli mu meelest halb. Sest see kõik on tühi töö ja vaimunärimine. 18 Ja ma vihkasin kogu oma vaeva, mida ma olin näinud päikese all, sellepärast et ma selle pean jätma inimesele, kes tuleb pärast mind. 19 Ja kes teabki, on ta tark või alp, aga ta hakkab valitsema kõige üle, milleks mina olen vaeva näinud ja tarkust tarvitanud päikese all. Seegi on tühi töö! 20 Siis ma mõtlesin ümber ja olin südames meeleheitel kogu selle vaeva pärast, mida ma olin näinud päikese all, 21 sest inimene näeb vaeva tarkuse ja teadmiste ning tubliduse abil, kuid peab ometi kõik jätma osaks inimesele, kes selle kallal ei ole vaeva näinud. Seegi on tühi töö ja väga paha! 22 Sest mis on inimesel kogu oma vaevast ja püüdeist, millega ta ennast vaevab päikese all? 23 On ju kõik ta päevad täis valu ja ta töö meelepahanduseks, ta süda ei maga isegi mitte öösel. Seegi on tühi töö! 24 Ei ole inimesel midagi paremat kui süüa ja juua ja lasta hingel rahuldust tunda oma vaevas. Ma nägin, et seegi on Jumala käest. 25 Sest kes võiks süüa ja kes võiks juua ilma temata? 26 Sest tema annab inimesele, kes temale meeldib, tarkust ja tunnetust ning rõõmu; aga patusele ta annab ülesandeks korjata ja koguda, et seda siis anda sellele, kes Jumalale meeldib. Seegi on tühi töö ja vaimunärimine. 3 Igal asjal on oma aeg 1 Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all: 2 aeg sündida ja aeg surra, aeg istutada ja aeg istutatut kitkuda; 3 aeg tappa ja aeg terveks teha, aeg maha kiskuda ja aeg üles ehitada; 4 aeg nutta ja aeg naerda, aeg leinata ja aeg tantsida; 5 aeg kive pilduda ja aeg kive koguda, aeg kaelustada ja aeg kaelustamisest hoiduda; 6 aeg otsida ja aeg kaotada, aeg hoida ja aeg ära visata; 7 aeg rebida ja aeg õmmelda, aeg vaikida ja aeg rääkida; 8 aeg armastada ja aeg vihata, aeg sõjal ja aeg rahul. 9 Mis kasu on töötegijal sellest, mille kallal ta vaeva näeb? 10 Ma olen näinud tööd, mida Jumal on andnud inimlastele, et nad sellega endid vaevaksid. 11 Kõik on ta omal ajal hästi teinud; ta on nende südamesse pannud ka igaviku, ometi ilma et inimene mõistaks Jumala tehtud tööd algusest lõpuni. 12 Ma mõistsin, et neil pole midagi paremat kui rõõmus olla ja elu nautida. 13 On ju seegi Jumala and igale inimesele, et ta võib süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kogu oma vaevast. 14 Ma mõistsin, et kõik, mis Jumal teeb, on igavene; midagi ei ole sellele lisada ega sellest ära võtta. Ja Jumal on seda teinud nõnda, et teda tuleb karta. 15 Mis on, see on juba olnud, ja mis tuleb, seegi on juba olnud. Jumal otsib möödunu taas välja. Kohus on Jumala päralt 16 Ja veel nägin ma päikese all kohtupaika, kus oli ülekohus, ja õiglusepaika, kus oli üleastumine. 17 Ma mõtlesin südames: Jumal mõistab kohut õigele ja õelale, sest igal asjal ja igal teol on oma aeg. 18 Ma mõtlesin südames: See on inimlaste huvides, et Jumal neid läbi katsub ja et nad näevad, et nad on iseenesest vaid loomad. 19 Sest mis sünnib inimlastega, see sünnib loomadega - neile kõigile sünnib sama: nagu sureb üks, nõnda sureb teine, ja neil kõigil on ühesugune hing; ja inimesel ei ole paremust looma ees, sest kõik on tühine. 20 Kõik lähevad ühte paika, kõik on põrmust ja kõik saavad jälle põrmuks. 21 Kes teabki, kas inimlaste hing tõuseb ülespoole või kas loomade hing vajub maa alla? 22 Ja nõnda ma nägin, et ei ole midagi paremat, kui et inimene on oma töö juures rõõmus, kuna see on tema osa. Sest kes toob teda nägema seda, mis on pärast teda?

5Kuula Kristlikust lootusest 1 Me ju teame, et kui meie maine telkhoone maha kistakse, on meil elamu Jumala käest, käteta tehtud igavene hoone taevas, 2 sest selles maises me ägame, igatsedes rõivastuda taevasesse eluasemesse, 3 et meid ka lahti rõivastatuna ei nähtaks olevat alasti. 4 Meie, kes oleme selles telgis, ägame ju koorma all, sest me ei taha lahti rõivastuda, vaid olla taevaselt rõivastatud, et elu neelaks ära sureliku. 5 See, kes meid selleks valmistab, on Jumal, kes on andnud meile käsirahaks Vaimu. 6 Nii me oleme siis alati kindlad, teades, et kuni me oleme ihus, oleme eemal Issanda juurest; 7 sest me käime usus, mitte nägemises, 8 ent me oleme kindlad ning meile meeldib pigem ära olla ihust ja viibida Issanda juures. 9 Seepärast me püüamegi olla temale meelepärased, kas oleme siis kodus või võõrsil, 10 sest me kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees, et igaüks saaks kätte, mida ta ihus olles on teinud, olgu head või halba. Apostliametist 11 Teades nüüd, mis on Issanda kartus, me püüame veenda inimesi uskuma. Jumalale me oleme täiesti avalikud ja ma loodan ka teie südametunnistuses olla täiesti avalik. 12 Me ei hakka end taas teile soovitama, vaid anname teile alust kiidelda meist, et teil oleks midagi öelda nende vastu, kes võivad kiidelda sellega, mis on silma ees, ent mitte sellega, mis on südames. 13 Sest kui me oleme olnud arust ära, siis on see Jumalale, kui oleme selge aruga, siis teile. 14 Sest Kristuse armastus sunnib meid, kes me otsustame nõnda: kui üks on surnud kõikide eest, siis on kõik surnud; 15 ja ta on surnud kõikide eest, et elavad ei elaks enam enestele, vaid temale, kes on nende eest surnud ja üles äratatud. 16 Seepärast ei tunne me nüüdsest peale kedagi inimliku loomuse poolest; kui me ka oleksime tundnud Kristust inimliku loomuse poolest, siis nüüd me ei tunne teda enam nõnda. 17 Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. 18 See kõik on Jumalast, kes meid on enesega Kristuse läbi lepitanud ja andnud meile lepitusameti; 19 kuna see oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega ega arvestanud neile nende üleastumisi ning on pannud meisse lepitussõna. 20 Meie oleme nüüd Kristuse käskjalad, otsekui Jumal ise julgustaks meie kaudu. Me palume Kristuse asemel: Andke endid lepitada Jumalaga! 21 Ta on teinud patuks meie asemel selle, kes patust midagi ei teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees. 6Kuula Apostliametist 1 Aga olles kaasabilised me manitsemegi teid, et te Jumala armu ilmaasjata vastu ei võtaks, 2 ta ütleb ju: „Ma olen sind kuulnud soodsal ajal ja aidanud sind päästepäeval.” Ennäe, nüüd on ülisoodus aeg! Ennäe, nüüd on päästepäev! 3 Me ei anna mitte milleski põhjust komistamiseks, et seda ametit ei laimataks, 4 vaid näitame end Jumala abilistena kõiges: suures kannatlikkuses, ahistustes, hädades, kitsikustes, 5 hoopide all, vangis, mässudes, vaevanägemistes, valvamistes, paastumistes, 6 puhtuses, tunnetuses, pikameelsuses, helduses, Pühas Vaimus, siiras armastuses, 7 tõe sõnas, Jumala väes, õiguse relvadega paremas ja vasakus käes, 8 aus ja häbis, laituse all ja kiituse all; kui eksitajad, ja siiski tõerääkijad; 9 kui tundmatud, ent ometi tuntud; kui surijad - ja ennäe, me elame!; kui karistatud, aga mitte surmatud; 10 kui kurvad, aga ikka rõõmsad; kui vaesed, kes siiski paljusid rikkaks teevad; kui need, kellel ei ole midagi ja kelle päralt on kõik. 11 Meie suu on teile avatud, korintlased, meie süda on avardunud. 12 Teil ei ole meie sees kitsas, vaid teil on kitsas teie oma südames. 13 Ma ütlen teile kui lastele: Vastutasuks avarduge teiegi! Hoiatus võõra ikke eest 14 Ärge hakake vedama võõras ikkes koos uskmatutega! Mis ühist on õigusel ja ülekohtul või mis osadust valgusel pimedusega? 15 Mis kooskõla on Kristusel Beliariga+ või mis osa on usklikul uskmatuga? 16 Kuidas sobib Jumala tempel kokku ebajumalatega? Meie oleme ju elava Jumala tempel, nõnda nagu Jumal on öelnud: „Ma tahan nende seas elada ja käia ja olla nende Jumal, ja nemad on minu rahvas. 17 Seepärast minge ära nende keskelt ja eralduge neist,” ütleb Issand, „ja ärge puudutage rüvedat, siis ma võtan teid vastu 18 ja olen teile Isaks, ja teie olete mulle poegadeks ja tütardeks,” ütleb Kõigeväeline Issand.