No video

Ahvena püügi avang 11 detsember 2022

Tere!
Seekord kustutasin tunni jagu kino ära, muidu oleks väga pikk film saanud.
Kala tundub olevat see hooaeg palju jämedam ,kui eelimine hooaeg. Loodan, et see tänane püük ei olnud lihtsalt juhus.
Nüüd on meil sõbraga kahepeale ka lumesaan olemas seega saab Peipsile ahvenat püüdma minna , seitsmendale kilomeetrile läbi lume ikka ei kõnni.😃

Пікірлер: 17

  • @DJFishing
    @DJFishing Жыл бұрын

    Hea võtuga! Super esimene käik👌

  • @riivooobik1083
    @riivooobik1083 Жыл бұрын

    Korralik saak ja mõnus vaatamine nagu ikka!👍

  • @rihovassiljev8572
    @rihovassiljev8572 Жыл бұрын

    teemast mööda- ega sa K-Nõmmelt pärit pole- oli samanimeline klassivend kunagi

  • @priitteras3658
    @priitteras3658 Жыл бұрын

    Ajab kohe isu peale! Mõnus vaatamine.

  • @666vikat
    @666vikat Жыл бұрын

    Äge värk !

  • @Tristan-ve8ct
    @Tristan-ve8ct Жыл бұрын

    Palju sügavust oli kah ja kuidas jääolud olid? Palju jääd oli jne.

  • @igorpisarenko3953

    @igorpisarenko3953

    Жыл бұрын

    Sügavust oli 4m, üläjäänud inf on netis olemas

  • @kerden_
    @kerden_ Жыл бұрын

    Mis kajaloodi kasutad?

  • @igorpisarenko3953

    @igorpisarenko3953

    Жыл бұрын

    Praktik 6m

  • @veix655
    @veix655 Жыл бұрын

    seal ümber salo saare on nii madal et jube kohe ,tean lämmijärve peast sest olen ise räpinalt pärit ,ütlen seda kuna sul on rullid mis on sügaval hea püüda

  • @tonukallas969
    @tonukallas969 Жыл бұрын

    Tere. Kas ja kui palju sa ilma muutusi, just õhurõhu muutusi jälgid enne minekut? Kui üldse jälgid.

  • @igorpisarenko3953

    @igorpisarenko3953

    Жыл бұрын

    Eks ikka jälgin, minuarust on just õhurõhk kõige suurem mõjutegur kalade aktiivsele võtule, sinna järgnevad tuul, sademed jne. Erinevad kalaliigid toibuvad, adopteeruvad õhurõhu muutuse korral erinevalt ja seda ajalises mõttes.Kuna ma olen uurinud sellist teadusharu nagu on ihteoloogia seda, siis mulle vajalikus osas, tean ma kalade elu ja olu kohta üht teist. Osad kalaliigid on avatud ujupõiega ja teised suletud ujupõiega.Esimesed suudavad ujupõit vastavalt rõhule kiiremini täita või tühjendada, kui teised seega kuni kala pole saanud oma ujupõit vastavalt rõhule reguleerida on ta häiritud ja võtt on vilets või sootuks olematu. Kalad reguleerivad vastavalt sügavusele oma ujupõie selliselt, et tekiks nö kaaluta olek. Ahvenas ja koha on suletud ujupõiega rõhu reguleerimine käib vereringe kaudu, seega võtab normi jõudmiseks rohkem aega.Seega haug,tõugjas,latikas,karp jne on avatud ujupõiega nende ujupõis on ühenduses pärakuga, ehk kärts peeru ja tühi ta ongi ,kui vaja täita ujub pinda neelab õhku ja korras.Nemad saavad ka vereringe kaudu ujupõit reguleerida. Selline vastus siis minupoolt, soovitan uurida ihteoloogia alast materjali see aitab paremini arusaada, kuidas efektiivsemalt kala püüda.🤗

  • @riivooobik1083
    @riivooobik1083 Жыл бұрын

    Tere .kus kohast peale minek toimus kui saladus ei ole?ma aastaid tagasi käinud korra nii,et võõrad veed ja kohad!

  • @igorpisarenko3953

    @igorpisarenko3953

    Жыл бұрын

    Rpina sadam

  • @marps666
    @marps666 Жыл бұрын

    Mõnus