38. Kristjan Järvan ja Heido Vitsur, "Legend sambast"

Minu käest on ikka ja jälle küsitud arvamust pensionite kohta. Ega ma ei oska sellistel juhtudel midagi paremat teha kui viidata oma viis ja pool aastat tagasi Postimehes ilmunud artiklile "Legend sambast", mis lõppes sõnadega: "Kui keegi üritab tõestada, et kuskil on olemas sammas, mis võimaldab keskmisel eestlasel viimased 25 eluaastat sambat tantsida, siis on see ühemõtteliselt halb. Kui me aga vaatame pensioni kui eufemistlikku koondnimetust vaesusele, haigustele ja surmale, siis on pensionidebatil väga oluline, isegi ainulaadne roll. Mulle tundub, et pension on pea ainus aines, mille kaudu lõbuühiskond ääri-veeri üldse surmast rääkida suudab. Seetõttu lubatagugi mul lõpetada omapoolse panusega sellesse arutellu: kindlaim pension on hea tervis ja parim sammas on vähestele antud anne õigel ajal surra."
Viimasel ajal on sambaviisid jälle õhus, eriti palju tantsitakse teise samba ümber. 15. veebruaril kogunesid EBS-i stuudiosse pensionidebatti pidama kolme põlvkonna esindajad. Vanuse järjekorras olid nendeks presidendi majandusnõunik Heido Vitsur (sünniaasta 1944), saatejuht ise (sünniaasta 1966) ja viimasel ajal teise samba terava kriitikaga tuntust kogunud Kristjan Järvan (sünniaasta 1990).
Minu jaoks sai vestlus õige hoo sisse kusagil saate viimases kolmandikus, kui Heido tõdes, et me seisame selles probleemistikus vastamisi Pareto endaga (saate ühe võimaliku pealkirjana mõlkuski mul päris pikalt meeles "Vilfredo varjus"). Olgu siinkohal mainitud, et Pareto jaotusest oli pikemalt juttu "Tähenduse teejuhtide" kaheksandas saates ("Juhuslikud suurused")**, kus mu saatekülalisteks olid professorid Ene-Margit Tiit ja Marju Lauristin.
Kui siin juba enesetsiteerimiseks läks - eks seniilsus hiili mullegi vaikselt ligi - siis toon ära veel ühe asjassepuutuva artikli lõpusõnad***: "Seetõttu ei ole sugugi üllatav, et Brüsselist ja selle kohalikest harukontoritest kostub murelikke toone populismi võidukäigu pärast. See mure on õigustatud. Populism on ohtlik, demokraatia on ohtlik, elu ise on ohtlik. Meie tõelised probleemid algavad sellest, et valgustatud tänavad, õigeaegselt saabuvad bussid ja usaldusväärselt voolav joogivesi on meil lubanud selle vääramatu tõsiasja hetkeks unustada. Sagenevad pensionipaanikad on eelkõige märk sellest, et see teadmine tuleb tagasi."
Head kuulamist!
H.
------------------
* leht.postimees.ee/1826134/har...
** • 8. Marju Lauristin ja ...
*** www.err.ee/868597/hardo-pajul...

Пікірлер: 10

  • @ghtrui
    @ghtrui5 жыл бұрын

    Heidost hakkas päris kahju. Jutt raha 2. sambas säilimisest tegi päris tigedaks arvestades mis asjad maksid raha ärakorjamise ajal ja mis nad maksavad pensionile jäädes. Europanga rahatrükk ju nöögib säästjaid. 2. samba ämbrist suurem saab olla ainult Rail Baltic. Hardole tänud.

  • @landlord5552
    @landlord55525 жыл бұрын

    Noorem saatekülaline on ikka liiga optimistlik inimeste võimes ise säästa ja investeerida. Vähesed kes seda ikka teadlikult ja metoodiliselt teevad.

  • @madis_l9578
    @madis_l95785 жыл бұрын

    Võibolla saaks selle esimese samba ümberjagamist õiglasemaks muuta? Seda sundsolidaarsust on selgelt liiast. Mulle näiteks meeldiks, kui minu sotsiaalmaks läheks enamikus otse minu vanematele ja meie laste makstav vastavalt meile. Mul on väga tagasihoidlik ettepanek ka 2. samba asjus. Esimeses järjekorras võiks end mingil määral tõestanud erainvestorile anda tema pensioniraha ise hallata. Näiteks kui mul on stabiilne 10k € investeerimisportfell ette näidata võiksin ma oma 20k € kogutud pensioniraha ise hallata saada. Viimast suudaks ma lihtsalt ja garanteeritud 3% investeerida refinantseerides enda eluasemelaenu.

  • @alisonlumelaudur
    @alisonlumelaudur5 жыл бұрын

    Mõned mõtted siia, et kaks pankurit ei oska öelda kust tuleb panga kasum, see kõlab kummaliselt. Ja vastaspoolele selline mõte, et finantsturgudel ikkagi keskmine inimene kaotab, et pigem teevad enamikud halbu otsuseid ja edukaid investoreid on mõni protsent.